Monday, December 29, 2014

"Jõulujärgne pingelangus ja ka kutsumusest"


ahoi, väike-märt!


nüüd siis ongi kõik. jõulud on läbi ja saan kodus ja kontoris asju hakata koristama. ikka päris suur projekt oli tervele euroopale pakke viia. (eriti valmistas peavalu läänepoolne osa, sest seal on viimaste sajanditega tänulikkus päris täiesti ära unustanud - ei teagi, mida need lapsevanemad seal teevad. kaks päkapikku, üks amsterdamis, teine londonis, jäid samuti kadunuks. ei oska mõeldagi, mida sellega peale hakata)

nojah.

nagu peale suuremaid projekte ja pidusid ikka, on ka minul päris palju koristamist. üheltpoolt on selline hea pingelanguse tunne, nagu oleksin mägede tipust kuhugi alla maa peale jälle tulnud ja saab vabamalt hingata ja naeratada. aga teisalt, päris palju pakkepaberite, teipide ja nööride kuhilaid on igas nurgas. oh, oleks see pakkimine kord lihtsam ja oleks mul sellega vähem vaeva!

pakkusin kojujõudes mammile ka su naise tehtud kaneelisaiu ja jutt läks teile. eks ma rääkisin talle viimase aja uudised ja ta päris ka teie käekäigu ning laste kohta. loodan, et sa ei pahanda!

mõtlesime siis täna hommikul meiegi “kutsumuse” teemadel. et ikka, mis ametit peaks pidama ja kutset omama? olete gretaga mõlemid 30ndates ja kuigi lapsed on kõik veel väikesed, on teil vaja uusi väljakutseid. olen selles sügavalt veendunud! 

lihtsalt lastekasvatamine (nagu iga teine tegevuski), perspektiivita ja lihtsalt tegevusena, ongi nüristav. “parimad lapsed ja päkapikud”, nagu mulle meeldib ikka öelda, “kasvavad siis kui neil - ja eelkõige nende kasvatajal - on mingi tegevus ja eesmärk, mille nimel pingutada”. lastel omakorda on hea eesmärk olla tubli aasta otsa ja päkapikkudele sobib eesmärgiks teha kõigile tublidele lastele kingitusi. nii need asjad on.

väikestel on omad väljakutsed ja suurtel ka. on aegu, kus peamine ja suurim väljakutse on kasvatada, aga aegu, kus teha rohkem. 

minu puhul näiteks olla jõuluvana... millega tuleb aga meelde, et niisama jõuluvana olla ka ei ole tore. on ju terve hulk ebamugavusi: palju on ju vaja tööd teha, palju on tänamatust (nagu ma juba ennist kirjeldasin - võib-olla indias, hiinas ja aafrikas on asjalood vahvamad, aga eks seal ole teistsugused väljakutsed, mida me ei oskaks arvatagi).

oleks see siis nii, et ma iga aasta algul või siis esmaspäeva hommikul lähen mammi juurde ja küsin, kas ma siis peaksin olema edasi jõuluvana või mitte? vaja on, et mina seda talle ütlen! tema, abikaasana, saab mind toetada, aga ma ei saa temast lähtuda. mugav muidugi oleks. “naine on mehele kohane abi,” on vist kirjas raamatute-raamatuski… ja sellest ma püüan jõudumööda lähtuda.

ja nii siis lõpuks ongi, et hoopis minul on vaja talle rasketel hetkedel öelda, et saame hakkama ja “sel on põhjus, ja väga hea põhjus, miks elame põhjanabal”!

kirjutan seda oma parimate kavatsustega, kuigi tean, et need sõnad võivad ka raskelt su õlgadele kukkuda!

aga eks ole ju tõsi, et sinulgi ole “oma kutse” ja “oma põhjanaba”. sul on oma pakid mida vedada ja oma päkapikud, keda koordineerida ja kelle eest hoolitseda. sul on oma mammi ja lapsed, kel on nii paremaid kui halvemaid päevi. sul on oma piirkond, mille pärast südant valutada ja jõudumööda armulisust väljendada. ära seda unusta! 

kohe on käes uus aasta ja siis ei ole mõtet lohust, ammugi siis veel august, alustada! ei ole mõtet niisama mossitada ja ringiratast uidata! sulle on ju rohkem kui korra koitnud, kes sa siis oled ja milleks. praegu on küsimus, kas taipad seda õigel ajal endale meenutada! 

usu mind, jaanuar ja veebruar saavad olema ilusad kuud! mitte ainult ilmaennustuse mõttes, vaid iga otsa pealt. selleks ära hakka pauksonit ja mangi ennustusi mitte ootamagi! nad ajavad kogu aeg kägu (jah, ükskord läks ühelt neist täppi, aga see oli ka selline üldine asi). eriti antakse halba nõu aasta algul kui rumalaid ajakirjanikke saadetakse kohalikele nõunikele ja oh häda kui spiritualistidele küsimusi esitama.

väike-märt! sul on suur missioon (nagu igal teiselgi inimesel). sa oled selle rohkem kui korra enda jaoks avastanud ja nüüd pole muud kui pea püsti! (ps. mulle on mõned päkapikud teavitanud, et sul on kalduvus kööki jalutades katkiseid põrandaplaate otsida, mitte ümmargust kääbiku-akent imetleda, mis isegi pimedatele meeldib). 

sul ei ole midagi kaotada ja oma minekuga inspireerid sa paljusid teisigi!

ps. olen märganud, et sa muretsed ka oma riigipeade eest, et nad nii udud on, aga see pole ainus tunne, mida praegu tunda või millesse käärima jääda!

hoia siis pea püsti, tegutse julgelt edasi ja tea, et kes peavad, küll need ka saavad sinu poolt puudutatud! ole sina ja su pere väga tervitatud ja selle kõige keskel Kõigekõrgema poolt hoitud!


sinu jõuluvana,
29.detsembril, kodust

Wednesday, December 24, 2014

"Tänan sind"



sõber väike-märt!

oli ülimalt meeldiv sinu ja su pere seltsis aega veeta ja nagu ütlesin ka enne äraminekut - sellist vastuvõttu ma küll ei osanud oodata! kahju, et aeg nii üürikeseks jäi. ega siis rahvas pole oinapea kui ütleb, et heade inimeste seltsis liigubki aeg kiiresti. kiiremini kui tahaks.

ps. tervita veelkord oma naisukest ja ütle, et ta kaneelisaiad olid lihtsalt oivalised. ma näppasin paar tükki ka oma mammikesele, kuna greta vist unustas mulle kaasa anda!

Tuesday, December 23, 2014

Jõuluvana: jõulud näitavad lähisuhteid



ahoi väike-märt! 

jäänud on ainult üks päev jõuludeni ja siis olen ka mina sinu ukse taga. saab olema suur rõõm taaskohtuda!

loodan, et nüüdseks on sul kingitused tehtud ja homseks plaanid valmis. hea on neid jõule ikka oma pere keskel veeta, usu mind! nendel pühadel saab ka nähtavaks see kui palju või vähe ning mil viisil oled oma lähedastesse panustanud. tihti tahetakse teha suurt pidu, aga mõeldakse, kuhu kõik rahvas või rõõm jäi (ja kui siis midagi targemat sisutühjas peosaalis teha pole, hakatakse isegi jooma) - aga mulle meeldib ikka nii õpetada, et "pidu, see on suhtevõrgustiku jäämäe tipp". 

jõuludel saab nähtavaks kui väga te perega ka tegelikult ühte hoiate.

eks ma tean, et sa ise oled suurest perest pärit ja oled umbes 30 aastat üheskoos teistega pühapäeva lõunaid söönud. sellest hoolimata, pea meeles, et ega number pole oluline, loeb suhete (ja tänaste suhete!) kvaliteet!

ja kui ma juba jutuga nii kaugele läksin, siis avaldan sulle  omavahel, nagu mees mehega, ühe ametialase saladuse - kahjuks on sinu maal, seal Eestis, vähemasti pooltel peredel mitte rõõmupeod, vaid üsna nukrad jõulud ja mina seetõttu nende jaoks üks hale nali. eks see haiget teeb, sõita saaniga majast mööda ja vaadata, kuidas tuled targu eest ära kustutatakse. kujutan ette, et sul oli umbes sarnane tunne, kui tüdrukutega marti või kadri käisid jooksmas. küll ma tean, küll tean!

võib-olla sa mõtled, et sa pole suurem asi inimeste-inimene ega taha olla ka selline pehmovennake, kes lihtsalt vaataks silma ja kuulaks ning teiste käsi soojendaks. võib-olla on sul selle koha pealt õigus, iseloom on sul vähe eesmärgikesksem, aga siinkohal tahaksin sind ikkagi tunnustada... ega sinu inimesed teavad, milleks oled suuteline ja kui annad oma parima, on see neile hästi tunda.

sellega seoses mõtlesin sulle tuua ka mõne raamatu, mis räägiks rohkem suhetest, aga siis mõtlesin, et "ah, eks seegi ole väike-märdi arvates pehmo värk, talle on vaja midagi muud. midagi mis innustaks väljakutsuval viisil teistega kas aega veetma või kvaliteetsemalt maha istuma."

mõtlesin, et kuidas oleks kui tooksin sulle ühe kirve? selline, millega saaks metsa langetama minna. mõtlesin, et ehk on see, kuidas tahaksid mõne sõbraga aega veeta ja teinekord nädalavahetusel paariks tunniks välja minna? metsas rändamine ja puude raiumine on selline mehine ja siiras tegevus. 

ps. naise ja lastega päris kirves muidugi ei sobi, aga nende jaoks on mul sulle midagi muud. küll sa homme näed! sa veel lööd särama!

pss. ole kena, palun pane mulle homseks ka saun tööle. käin sealt peale teie visiiti käbe läbi. kuuldavasti olla sul valla parim saun - ei või olla! päris tõesti? kui tohib, võtaksin viha ka kaasa.


saksamaalt sinu poole teel,
jv, 23. detsembril

Monday, December 22, 2014

"Jõuluvana: Murest ja kinkimise reeglitest"



ahoi mærdike! (vabandan puuduvate tæhemærkide pærast. s6idan parasjagu norra mægede vahel, kohalikud saami-j6uluvanad andsid mulle oma laptopi kasutada. kahe pæeva pærast, j6ulu6htuks peaksin olema euroopale tiiru peale teinud ja sinugi ukse taha j6udnud!)

kirjutan sulle m6ned oma mured sydamelt æra.

hommikul kui ingveri-mee teed tegin ja tænast logistilist plaani koostasin, hakkas eilne kiri kummitama.

esiteks, tahtsin vabandust paluda, et ma eile nii tormakalt sulle n6u kippusin andma. mida tean mina 4 lapse kantseldamisest, ja næiteks nende riidepanekust kiriku soojas garderoobis? eriti siis kui nad vastu punnivad ja tahavad k6ike muud teha kui sinu tahtmist?

minu soovitus, tulla j6uluteenistuselt koju særasilmil, tundub tagasivaadates kohatu. v6ibolla on see umbes sama nagu ma ytleksin yhele lapsele v6i tæiskasvanule (vahet antud juhul ju pole), kes tuleb ja loeb k6ik oma luuletused ja laulud mulle pyydlikult ette, et "ole nyyd pai ja loe nyyd yks korralik luuletus ka".

teinekord ei saagi distantsilt k6ige paremat n6u anda. pean seda endale vægagi tihti meelde tuletama! (ausaltøelda oli mul yks vahe isegi nii, et hirmust oma j6ulusoovidega møøda panna oli enamus mu saadetud j6ulukaarte ysna lakoonilist laadi. eks seegi v6ib olla æærmus, kuhu ma enam langeda ei tahaks!)

aga eilsele m6eldes on muresid veel. nimelt sattusin online uudiseid jælgides selle peale, et rikkad rootslased, v6i siis lihtsalt swedbank (mul ei ole voli neil kahel vahet teha) tahab eestis varrolt ja peretraditsioonide liikumiselt rahasid tagasi v6tta. noh, mis see siis olgu? kingituste yheks kuldreegliks on ju see, et neid tagasi ei tohi kysida. ebaviisakas on ka edasi kinkida v6i asju maha myya. (kuigi jah, kiusatus vahest on)

eks ma saan sellest prohmakast tæitsa æru. tegijal juhtub, ja ilmselt nad ei osanud ettegi næha, et varro selle preemia saab. aga kurvaks teeb kogu see tænase Eesti (næe, kirjutasin suure tæhega!) væærtuste-teema mind ka. paistab, et te seal kummalgi poolel jærelandmisi ei tee. yhed ræægivad vihasel (ja tihti allasurutul vihasel) toonil, et sallida tuleb. teised ytlevad, et kaitsevad, aga millegipærast teine pool tunneb, et jællegi rynnatakse.

keegi on teile sinna justkui paraja tyli6una ikka kinkinud! annaks Jumal armu, et te yksteist 6una asemel p2ris alla ei neelaks!

eks minulgi ole omad v22rtused ja moraal. on n2iteks kingitusi, mida ma ka edasi ei anna. igasugu rumalusi kingitakse tegelikult yksteisele, lausa piinlik hakkab!

ja miski minus m6tleb, et mida teen ma portsu kinkidega, mis olid m6eldud rootsi pankuritele? paljud neist on ju armsad inimesed ja eks neilgi ole luuletused juba ammuilma selgeks tehtud... aga minu mætta otsast vaadates - ei ole kerge olla helde kui tunned, et keegi teine on olnud kitsi v6i sinulegi kasv6i kaudselt haiget teinud.

tahtsin selle sulle sydamelt æra ræækida - sa paistad olevat selline m6istev inimene, m6tlen siis, et saad minustki aru. eks aeg annab aru ja euroopa tiiru saan ju l6petada rootsiga, sealsed kylad ja linnad viimasena læbi kæia. vast siis pea ka væhe selgem!

ps. næed, panen kaasa ka yhe foto, kus næed, mis eile s6pradega tegime. sain II koha ja hunniku kohalikku šokolaadi. aga mul on selle vastu kahjuks allergia.



sinu j6uluvana juba aastast 1984,
norrast, 22. detsembril

Sunday, December 21, 2014

"Jõuluvana: Kirikuskäimisest"



tere väike-märt!

mul pikka kirja ei tule, kuna jõulukontoris läheb aina kiiremaks ja kiiremaks. päkapikud muudkui sagivad ja tahavad teada kõiki detaile, aadresse, saladusi ja vanu hüüdnimesid. õnneks on mul veel hea pea ja tean (märkmiku kaasabil muidugi) enamjaolt kõike. näiteks seda, et sina oled ka mätu ja märdu, aga ka märt mc saar.

ütleme nii, et tean su lugu päris hästi ja saan täitsa aru, miks sa oled selline nagu sa oled.

aga kuna aeg napib, siis läheksin kohe asja juurde. kirjutaksin sel korral kirikuskäimisest (mida sa lapsepõlvest saati harrastad) ja sellega kaasnevatest nähtudest.

mulle meeldib see, et su usuraasuke otsa pole lõppenud. usk on tähtis ja ilma selleta ei saaks keegi voodistki välja. sulle on antud aga usku Jumalasse ja see on tore! kirikuid eestis on vähe, aga paistab, et sa käid ühes üsna mõistlikus kohas. natuke palju nalja viskate seal ainult, mõtlen mõnikord. (samas, nali pidi tervisele hea olema ja isegi halb huumor on parem kui kalamaksaõli, mõtlen ma)

täna oli sul siis seal risttee kirikus ka jõuluteenistus. no kuidas oli? ma ikka mõtlen, kas Jeesuse sünniloost saab iga aasta midagi uut välja pigistada? või on see rohkem nii, et teetegi neid jõuluteenistusi rohkem oma usuvõõrastele sõpradele ja loodate, et nad saavad piibli põhiloole esmakordselt pihta?

andesta mu läbikaalumise toon, aga kuna hoolin sinust, tahan ikka teada, kas kirikuskäimine on sulle ikka asja eest edasi? mõtlen, et see on ju sinu vaba aeg ja vaba valik, aga kas tuled sa sealt ka ise särasilmil tagasi?

kirikus (ja soovitavalt mujalgi) tuleb olla üksteise vastu sõbralik ja hea. ei tohi teha vahet inimestel. usun, et see on kõik tuttav teema sulle. ma ju näen, et sa ei vali liigselt kohti ja ikka püüad mitmetelt küsida, kuidas neil läheb ja jõudumööda hoiad meeles, mida eelmistel kordadel on räägitud.

aga ära mõtle, et sina ainus heategija oled ja isegi kui sel päeval patust prii, siis kellegi abi ei vaja! vajad küll ja kusjuures, kogu aeg! kõik vajavad, väga eri viisidel! küll ma seda tean, ega ma muidu päkapikke endale tuppa poleks lasknud!

inimesed, ja justnimelt kristlased, eelistavad pigem heategijad ja jõuluvanad olla, aga kas ka ligi lasta, kas tahad kedagi? eriti neid, kes ikkagi kuidagi väiksemad sinust? see, et me üksteise suhtes eelarvamusi ei oma, võiks ju tõsi olla ka näiteks selles, kuidas sa suhtled. kas sa räägid ka teistele, kuidas sinul läheb? annad sa ruumi vaikusele ja vihjetele, et teine taipaks küsida ka sinult häid ja tabavaid küsimusi? ma näen, et üsna mitu inimest tegelikult ja päris tõsiselt tahavad ka teada, kuidas sinul läheb! võta aega ka selliseks n-ö ebamugavuseks!

minu soovitus - vähem jõuluvanatamist, rohkem inimeseksolemist!

aga ah, mis ma sind ikka torgin. oled mulle väga armas, sellepärast kommenteeringi. mulle meeldib, et nii palju inimesi kohale tuli ja jõuluevangeeliumit kuulis. kui ei kuulda, ega siis usuta ka, nii on kirjas pühakirjaski.

ma lähen panen nüüd ühe suure paki kokku valitsusele. mõtlesin, et savisaar saaks päris uisud ja rõivas habemeajamisvahtu. sulle ma ei ole veel midagi välja mõelnud, aga küll jõuab!


ikka sinu jõuluvana, viimast päeva kontoris
21. detsebril

Saturday, December 20, 2014

"Kirjutan sulle teise kirja..."



kirjutan sulle teise kirja. tuleb tunnistada, et suisa rõõm oli näha su kimbatust ja samas äratundmist, kui mu kirjutatu kätte said. eks tõde ongi valus ja milline Sõber siis tõtt ei räägiks?

lubasin sulle paaril teemal veel kirjutada ja siit ta tuleb. võta neid kui ühe vanaonkli tähelepanekuid ja las jääda see, mis oluline. kui tunned, et kirjutan kellestki teisest, lase rahuga mööda ja mine mõnuga pühapäeval kirikusse.

kui eelmine kord rääkisin töötamisest ja puhkamisest, siis sel korral mõned kommentaarid suhtumisest, traditsioonidest ja Gretast.

+++++

kõik tahavad lund, loomulikult. selliseid kirju saadetakse mulle pidevalt. igal lasteaia või kooli jõulupeol kümneid kui mitte sadu mudilasi sunnitakse käsi üles ajama, kui nad vähegi lund tahavad. saan aru ka sellest jõulutundest, mida taga aetakse (peamiselt küll jah, naisterahvaste poolt). aga võiksite ükskord aru saada - lund ei tooda mina! koka koolat ka mitte!

ühte teeb Jumal ja teist the coca-cola company, kellest ma tean nii palju, et vaid 3 inimest maakeral teavad selle joogi retsepti (ja nad ei tohi samal ajal ühes lennukis olla, juhul kui see alla peaks kukkuma).

eks teile meeldib uskuda imedesse ja üleloomulikesse "kokkusattumistesse". aga sellistel puhkudel, sealhulgas lumeigatsuses võiksite uskuda siis pigem Jumalat (jah, see on suure tähega), mitte mind!

tegelikult see, et te mind nende loorberitega ehite, iseenesest ei häirigi, aga võiksite vähemalt oma suhtumist jälgida. jõulude ajal pole mõtet lume puudumise suhtes kurvastust tunda. paraku süvendate sellega lihtsalt enda ja teiste pahameelt, ja kahjuks ei muuda see midagi. pealegi, rohelised jõulud on ka jõulud! võiks ju rõõmu tunda ka sellest, et näiteks teed nii libedad pole ja haigeks ei jää.

mõned mõtted ka kingitustest, mis te üksteisele teete. see on iseenesest tore, et te mind ka sellesse kaasate ja üksteise kodudesse kutsute, aga kas saaks kuidagi väiksema paanikata? ma saan aru, et see on paljude jaoks ainuke aeg kui kingitusi tehakse (või oodatakse, mille puudumine on seejuures ju veel kurvem!), ja fakt, et sina sealhulgas nende väljamõtlemise viimasele hetkele jätad...

...aga kas peale kingituste ka midagi välja mõtled?

ma ei taha oma kirjaga liialt kriitiline, aga kuna "meil on aega veel, meil on aega veel", siis kirjutan seda just nüüd kui saab teha vajalikke muudatusi.

mida ma mõtlen, on see, et kas su perel ka mõni jõulutraditsioon kujuneb? elad juba 4 aastat oma majas, aga paned puhkuse ajal selle koha pealt aina laiska ja lebosse! võib-olla pole vaja minna päris surnuaiale (kui sa just jälle seda jõulutunnet taha tekitada või kui usud täiesti loogikavastast ja isegi mitte piibliga põhjendatud hingederännet), aga kuidas oleks piparkookidega, perefilmide vaatamisega, sõpradele mandariinide viimisega? su lapsed oleksid väga rõõmsad kui sul mingi plaan oleks ja hiljem ka tänulikud.

mina näiteks olen oma isale traditsioonide eest tänulik. ega ma muidu viitsiks olla jõuluvana!

viimase asjana natuke julgustavama poole pealt. nimelt, mulle meeldib kuidas sa oma naist vaatad. ma saan aru, et kõlab natuke imelikult, kui mina seda vanamehena tulen sulle kommenteerima, nagu ma oleksin mingi stalker või nii... aga ma näen, et sul on täitsa soojad raamid kui näed teda näiteks ärkamas või köögis askeldamas. näen, et 8 abieluaastat pole raisku läinud ja parim seisab veel ees! päris tõsiselt! aga vaata sa, et sa temaga niisama maha istud ja kuulad, mis tal südames. sa veel üllatud!


sinu jõuluvana, kontorist
20. detsember

Friday, December 19, 2014

Jõuluvana kirjutab väike-Märdile


Kallis sõber, väike Märt. Võib-olla Sulle see ei meeldi kui ma Sind niimoodi kutsun, aga minu jaoks oled Sa ikka seesama. väike Märt, väike Märt, väike Märt.

(kui sobib, siis edaspidi ma ei kirjutaks Sina suure tähega, kuna minu arust on selline pöördumisviis ülehinnatud, ja usun, et mu lugupidamine sinu suhtes ei ole väikeste tähtede tõttu kahtluse all. pealegi, mu trükimasinal ei ole kõige kergem teha suuri tähti. läheb mitut sõrme vaja.)

siin jõuluvana. tead ju küll mind! oled paaril korral ka see aasta teinud mind järgi ja oma kommentaariks ütleksin, et päris naljakas oli. kohe Päris naljakas! üks paremaid ja olen isegi rõõmus, et sind laiem avalikkus ei ole veel avastanud. muidu peaksid kogu aeg mind või mingit muud iseäralikku tegelast mängima, ja kes teab kui väsinud ja ärakulutatud sa siis oleks.

ma tean, et see kiri tuleb sulle ootamatult. mina pole ju kunagi varem sulle kirjutanud ja ega sina ka kõige usinam selle koha pealt ole - viimane oli sinu poolt vist viiendas klassis ja siis ka rohkem nii... tundus, et pool-naljaga... eks ma saan aru, jõuluvanast kui nähtusest on tehtud paras naljanumber ja väikeste laste pärusmaa. mida ma tegelikult olengi.

aga kirja olulisema poole peale minnes. tahaksin teha sulle mõned tähelepanekud, enne kui jõulud päris käes.

vaatan, et sa ei ole korralikult puhanud, kuigi juba nädal aega on ametlikku puhkust käes. kas sa teed seda sellepärast, et:

a) armastad tööd nii palju
b) kardad mitte-töötamist nii palju
c) lihtsalt ei oska end välja lülitada?

ära saa minust valesti aru, ma tahan sulle head, aga kõigel on oma aeg. jõuludel peaksid sina puhkama - isegi kui sul just siis tulevad parimad mõtted!

minagi ei ole sellest patust prii ja olen pidanud meelt parandama nii laiskusest (ja sellest, et ma õigeaegselt hooajaks asju valmis ei teinud ja kõik jäi viimasele nädalale) kui näiteks suutmatusest "ei" öelda armastele inimestele. ma olen tahtnud palju inimestele meeldida ja mõtlen, et kui ütlen "ei", siis sellega vähendan oma punkte n-ö meeldimisskaalal. tegelikult ei peaks ju inimestele meeldimine üldse omaette eesmärk olema? ei ole alati osanud "ei" öelda ka uutele potentsiaalsetele päkapikkudele, sest need nii väga tahavad tulla mu ettevõttesse tööle, mõeldes, et see on nende jaoks parim koht. tegelikult on olemas ka selline asi nagu kõhutunne ja kõik pole kuld, mis särab. isegi kui inimene on ilus, tark, sõbralik ja lühike.

võib-olla võtad järgmised kaks nädalat natuke vabamalt ja saadad inimesed oma mõtteis pikalt ja kaugele? seda saab teha viisakalt ja kui keegi solvub, küll nad andestavad. inimestel on see suutlikus küll, usu mind!

käi kindlasti vanaemal külas. ta paaril korral on ka õhanud oma jõuluvana poole, et harva käiakse külas. astu kasvõi korra läbi, ega ta ju muud ei taha? võimalusel vii talle säästu sinki, see talle meeldib! (markus talle sellepärast meeldibki rohkem. kuigi näed, langesin isegi kiusatuse lõksu... rohkem meeldimine ei ole kõige tähtsam. pigem hoolimine ja muu sarnane.)

mõned mõtted oleksid mul veel, mida tahaksin sinuga jagada, aga ootan su vastuse ära. sa ei pea mulle kirjutama. tee mõned korrektiivid ja kui sa minuga ühendust tahad, siis mulle mõtlemisest täitsa piisab. küll ma siis sulle kirjutan uuesti!

armu ja rahu, Väike Märt!

sinu jõuluvana
19.detsembril, kontorist